Istub vana shotlane pubis. Joob õlut, imeb piipu ja hakkab arutama:
"Selle veski seal, ehitasin mina. ÜKSINDA! Korjasin kivid põllult, segasin segu ja ehitasin valmis. Kuid miks, miks mitte keegi ei kutsu mind McQuinn-veskiehitaja?"
Rüüpab lonksu, arutab edasi:
"Selle viljapuuaia seal, mis praegu annab kõige suurema sagi külas, istutasin mina. ÜKSINDA! Nüüd kõik rõõmustavad, korjavad vilju, kuid mitte keegi ei kutsu mind McQunn-aednik."
Rüüpab jällegi lonksu, ning vahutab edasi:
"Selle silla seal, ehitasin samuti mina! ÜKSINDA! Langetasin puud, koorisin ja tegin silla valmis. Nüüd käivad seda mööda inimesed, sõidavad autod, kuid miks mitte keegi ei nimeta mind McQuinn-sillaehitaja?"
Võtab veel loksu, ning mõtleb kuuldavalt:
"Mnjaa.... kuid piisas mul korra lambale..."