Ilus kevadõhtu. Kuulsa tsaariarmee ohvitserid võtavad napsi ja mängivad kapteni kodus kaarte. Korraga tormab tuppa peremehe väike poeg, teeb tiiru ümber mängulaua ja teatab: "Issil on ärtu kunn!" Ja laseb jalga. Kui uus ring alanud, on poja taas kohal: "Aga onu leitnandil on poti kuus!" No krt, ei saa mängida. Taas jagatakse kaardid, nagamann jälle kohal: "Aga porutshikul..." Rzhevski paneb kaardid pahupidi lauale: "Stopp, poiss! Tule minuga korraks teise tuppa." Mõne minuti pärast on porutshik tagasi laua taga ja mäng jätkub. Poisist pole enam ei kippu-kõppu. "Porutshik, mis te temaga tegite, et ta enam nägu ei näita?" pärib peremees. "Andsite peksa?" "Mis te nüüd, härra kapten, ma olen ju ikkagi ohvitser." "???" "Ma õpetasin ta onaneerima."