“See on äri nagu iga teinegi, pole absoluutselt vahet, mis kaupa me müüme.” Sedakorda käib jutt muljetavaldava mahuga erootika- ja pornoärist.



Nädalapäevad tagasi visiteeris Eestit põhjamaise erootikaturu üks juhtfiguuridest. Delfil õnnestus ilma suurema kisa ja kärata Eestisse saabunud erootikaärimees ka tabada ning pisut selle tulusa äri tagamaadest vestelda.



Pealtnäha suudab kaheksa aastat erootikavallas tegutsenud ärimees Johan Jutterström igati ontliku ja üpriski lihtinimese mulje jätta. Loomulikult ei peagi iga müüdav toode tema näost kaugele välja särama, aga pisut glamuuri oodanuks ehk küll. Tänaval jalutaks me temast südamerahuga mööda ega saaks kunagi teada, millega see mees õigupoolest tegeleb.



Huvitav on see, et tegelikkuses ei tea isegi kõik tema sõbrad, mis tööd ta teeb või millega tema juhitav firma tegeleb. “Sõpradega me tavaliselt tööst ei räägi, “ sõnab Johan vabanduseks. Seda on küll suhteliselt raske uskuda, sest enamasti me ikka kipume teadma, kus meie sõbrad töötavad.



On siis selles töös midagi häbiväärset? Johan ise nii ei arva, kuid ta ei pea ka vajalikuks oma tööst kõigile pikalt-laialt jutustada. Eks inimesed võivad ikka valesti aru saada, arvab ta. Tööteemal suhtlemine jääb enamasti ikka sama ala inimeste omavahelistesse vestlustesse, kuigi ka mõned “teadjatest” sõbrad on asjasse päris pooldavalt suhtunud.



Töö rahvusvahelises porno- vabandust, erootikaäris on vaheldusrikas, tuues kaasa palju reisimist ning andes võimaluse kohtumiseks uute inimeste ja maadega. Johani juhitav ettevõte moodustab ühe osa hiigelsuurest Beate Uhse kontsernist, mis on maailma juhtivamaid erootika- ja sekstoodete pakkujaid. Nende esindused on juba 13 riigis.



Kõigele lisaks on Beate Uhse puhul alates aastast 1999 tegemist börsiettevõttega, mis iseenesest peaks olema piisav garantii toodete headusele ja kvaliteedile, mida Johan ka korduvalt rõhutab. Kontserni moto „SEX UP YOUR LIFE” abil püütakse anda inimestele kõike seda, mis meie seksuaalellu vaheldust ja lõbu peaksid tooma - siia kuuluvad nii täiskasvanutele mõeldud mänguasjad, erootiline pesu kui lademetes erootilise sisuga filme.



Filmiäri on siiani firma tegevuses peamist rolli mänginud, kuulub ju rootsi firmale meilgi tuntud erootilise sisuga videofilmide kaubamärk Max’s. Mis puutub nende kaupade, eriti filmide kujundusse, siis on Beate Uhse puhul põhimõtteks, et kõik peab olema piisavalt “korralik ja sünnis” ehk kui näiteks lapse silmad mõne filmi poe videoriiulilt või ka kodust üles leiavad, ei oleks seal midagi taunimisväärset.



Muide, Johan ise sõnastab asja veelgi omapärasemalt, öeldes - meie filmid peavad olema olemas, kuid mitte nähtaval. Ta usub kindlalt, et Max’s kaubamärk on niivõrd tuntud, et rahvas teab täpselt, mida otsida ja ka seda, mida ta konkreetse nime all saab.



Eestisse saabumisel oli tal ka kindel eesmärk, nimelt on firmal plaanis end järk-järgult Ida suunas laiendama hakata, et sarnaselt Põhjamaadele parajalt suur turuosa endale kahmata. Lisaks Eestile on sihil ka Venemaa, mis oma põhjatu turuga sadadele teistelegi ärimeestele maiuspalaks on kujunenud. Rootsis ollakse 35 protsendilise turuosaga suveräänsed liidrid, kuna ülejäänud osa turust on jagatud mitmete väikeste, sageli ka põrandaaluste tegijate vahel.



Väiksemad tegijad kipuvad aga sageli turgu solkima, kuna nende poolt pakutavad tooted ei ole nii kvaliteetsed ja väljapeetud. Johani sõnul on see väga tihti probleemiks, kuna “tänu” sellistele tegijatele on palju raskem ka nö. korralikel ärimeestel. “Me peame kogu aeg ennast tõestama ja kaitsma, kuigi omal meil kvaliteediga probleeme ei ole. Paratamatult jätab mõni kehv tegija jälje ka meie mainele.”



Kui filmiäri on juba pikemat aega enam-vähem stabiilsena püsinud, siis järjest enam hakkab kasvama muude vahendite - “mänguasjade” ja riietuse osakaal. Johan leiab, et õnneks muutuvad inimesed ka siin Põhjamaades järjest julgemaks ja vabameelsemaks. Samas ei kujutaks ta iial ette, et varasem põlvkond, kuhu ka tema vanemad kuuluvad, taolise asjaga kunagi ära harjub või lepib. Nad lihtsalt ei julge. Ta küsib ka vastu, kui paljud inimesed Eestis julgelt erootikapoodi sisse astuvad, et põnevate kaupadega sundimatult tutvust teha. Iseendal ei tea ta küll mingeid tabusid olevat, sest sellel alal töötades oled nagu juba kõigega ära harjunud.



Muuseas, saame kuulda ka pisut põnevat infot uusimate tendentside kohta erootikakaupade vallas. Nimelt on Rootsis ja ka teistes Põhjamaades tasapisi kanda kinnitamas nn. home-partyd, mis pealtnäha väga ühe tuntud plastmassnõude esitlusega võivad sarnaneda. Kõik toimub üsna sarnaselt - kutsutakse kohale paras kamp naisi - sõbrannasid ning tutvustatakse kõikvõimalikke seks- ja erootikakaupu. Taolised üritused võivad sageli üsna lõbusateks kujuneda ning peale üritust ostetaksegi tihtipeale sama kaupa, mida eelnevalt proovitud sai. Lisaks uutele teadmistele erootikatoodete osas saavad home-partyl osalejad kindlustatult hea tuju. Naiste poolt on huvi täiesti olemas - erinevalt meestest, kes sellistest ühisüritustest heameelega loobuvad.



Küsimusele, kas erootilised ja pornograafilised filmid naistele kuidagi alandavalt ei mõju või neid liialt allasurutud olukorras ei kujuta, vastab Johan suhteliselt üldsõnaliselt, rõhutades vaid seda, et nende firma toodete, filmide puhul kellegi alandamist ette ei tule. Samuti peavad kõik Rootsis näidatavad filmid eelnevalt tsensorite käe alt läbi käima, mis jällegi tagab filmi vastavuse teatud reeglitele ja heale tavale.



Jutterströmi enda kodune filmiriiul ühtegi oma firma poolt pakutavat toodet ei sisalda. Põhjuseks või ettekäändeks toob ta selle, et tal on kodus väikesed lapsed, kes asjast ehk valesti aru võivad saada. Küsimusele, kas ta mõnikord tööd ehk siis mõnd järjekordset filmi koju kaasa ei tahaks võtta, vastab Johan eitavalt. „Minu naisele see ei meeldiks”, sõnab ta konkreetse pearaputusega. Moraaliga meil niisiis probleeme ei ole.